Alexandria (Araabia: الإسكندرية Al Iskandariyya, kopti: Ⲣⲁⲕⲟⲧⲉ Rakotə, Kreeka: Αλεξάνδρεια Alexándria, Koine Kreeka: Ἀλεξάνδρεια ἡ κατ' Αἴγυπτον) on suuruselt teine linn Egiptuse, mille rahvaarv on 4,1 miljonit, ulatub umbes 32 km (20 mi) piki Vahemere Põhja keskosas riigi; See on ka suurim linn, mis asub otse Vahemere kaldal. See on Egiptuse suurim meresadam, teenindavad ligikaudu 80% Egiptuse impordi ja ekspordi. Alexandria on ka oluline turismikuurort. On koduks Bibliotheca Alexandrina (uus Raamatukogu, Alexandria). On oluline tööstusliku keskus oma loodusliku gaasi ja naftasaaduste torustikud, Suessi tõttu.

Alexandria asutati ümber väike vaarao linn c. 331 EKR Aleksander suur. See jäi Egiptuse pealinna ligi tuhat aastat, kuni Egiptuse moslemite vallutamist AD 641, kuna uue kapitali asutati kell Fustat ja (Fustat oli hiljem imenduda Cairo). Alexandria oli tuntud tänu oma majakas, Alexandria (Pharos), üks seitsmest imet antiikmaailmas; oma Raamatukogu (suurim Raamatukogu antiikmaailmas); ja selle Catacombs of Kom el Shoqafa, üks seitsmest imet keskajal. Pidev Veeteede arheoloogia Alexandria harbor, mis algas aastal 1994, paljastavad üksikasjad Alexandria nii enne saabumist, Aleksander, kui on olemas seal linna nimega Rhacotis ja Ptolemaioste dünastia ajal.

Alates XIX sajandi lõpus, Alexandria sai peamine keskus rahvusvahelise laevanduse ja üks tähtsamaid kauplemise keskused maailmas, nii, sest see kasu lihtne maitsi seost Vahemerele ja Punase mere ja tulus kauplemist Egiptuse puuvillast.